Aastaring

      E                 B
Kevad käes ja õieehteis puud
        E  B   E  A   B
On ammu möödas külmad kuud
   E                B
Aianurgas istub vanataat
       E    A    B    E
Ja pojapoeg seal askeldab

     E                    B
Äkki sõrm on püsti, küsib põnn
      E                   C#m  B
Kuule taat, misasi on see õnn?
    E               B
Vanataat vaid talle naeratab
           E      A    B     E
Kui kasvad veidi, küll teada saad

Suvi kuum ja merel loksub paat
Ja aias istub vanataat
Ise merel ammu ta ei käi
Sest ajast kui ta eit mäele jäi

Äkki jälle taadilt küsib põnn
Kuule taat, misasi on see õnn?
Vanataat vaid talle naeratab
kui kasvad veidi, küll teada saad

Sügis kulda täis on pritsind maa
Kõik raskeid korve kannavad
Marjadest saand üsna mõnus moos
Mis hea on võtta kui pere koos

Moos on suus, peos püsti lusikas
On see õnn, peab taadilt küsima
Aga ema peatab põngerja
Sest taat on jäänud näe tukkuma

Talvetuisk ja puha külmand maa
Kuid inimesed liiguvad
Kõige eest seal läheb vanataat
Kui teda teised seal kannavad

Eide juurde mäele viib see tee
Valge ristini viib tuttav tee
Aga seda mis küll on see õnn
Saab ise teada kord poisipõnn