E B
Kevad käes ja õieehteis puud
E B E A B
On ammu möödas külmad kuud
E B
Aias toolil istub vanataat
E A B E
Ja pojapoeg seal askeldab
E B
Äkki sõrm on püsti, küsib põnn
E C#m B
Kuule taat, misasi on see õnn?
E B
Vanataat vaid talle naeratab
E A B E
Kui kasvad veidi, küll teada saad
Suvi kuum ja merel loksub paat
Ja aias istub vanataat
Ise merel ammu ta ei käi
Sest ajast kui ta eit mäele jäi
Äkki jälle taadilt küsib põnn
Kuule taat, misasi on see õnn?
Vanataat vaid talle naeratab
kui kasvad veidi, küll teada saad
Sügis kulda täis on pritsind maa
Kõik raskeid korve kannavad
Marjadest saand üsna mõnus moos
Mis hea on võtta kui pere koos
Moos on suus, peos püsti lusikas
On see õnn, peab taadilt küsima
Aga ema peatab põngerja
Sest taat on jäänud näe tukkuma
Talvetuisk ja puha külmand maa
Kuid inimesed liiguvad
Kõige eest seal läheb vanataat
Kui teda teised seal kannavad
Eide juurde mäele viib see tee
Valge risti nimi tuttav see
Aga seda mis küll on see õnn
Saab ise teada kord poisipõnn
Aastaring
Folkmill