D                  A                         G   D
Inimene ta on minu noorem vend
      D                   A                  G   D
Ta on rumal kui hüljes ja targaks peab end
     D          A
Neil isegi koolieelikud
     G                 D
Ülle panevad püksid ja seelikud
     D                 A
Neil puuduvad suled ja ehmed
     G                        G
Olgu poisid või plikad kõigil koivad on pikad
   G                 D
Ja nokad on nosus ja pehmed

Üks tühjus ja tühisus ümbritseb neid
Ei haudu nad mune vaid uusi ideid
Nad kardavad jääd on tiivutud
Ja kõik nende kombed on siivutud
Ei maga nad lumes vaid voodis
Ise sõdasid peavad ise sõdasid neavad
Need maapealsed anekdoodid

Kuid sageli haarab mind nimetu piin
Enam olla ei tahaks ma prillpingviin
Olen lind mul on tiivad kuid kuhu nad viivad?
Jää alla molluski järele

Seisan üksinda tuisus ja jääl
Aga tiiva all südames väreleb
Kus on siis mu lilled jäänd
Kus on nad jäänd?